ESIMESENA KOGU KIHELKONNAS 1864.AASTAL ALUSTAS TÖÖD KOLGA VALLAKOOL.
“Kuusalu kihelkonnas pole aga ühtegi kooli ja meie ei vajagi neid, sest koduõpetusega saavutatakse kõik, mida rahvakoolidelt võib oodata,” kirjutas veel 1859.aastal pastor Ed. Ahrens, vaatamata sellele, et 19.sajandi teisel poolel kinnitati Eestimaa kubermangus seaduseparagrahv, mis nägi ette igas kihelkonnas oma kooli.
Alles tema järglase W.Fr.Kentmanni (1863-1900) ajal hakati kibekiiresti koole asutama. ESIMESENA KOGU KIHELKONNAS 1864.AASTAL ALUSTAS TÖÖD KOLGA VALLAKOOL. Mõisa poolt anti kooli jaoks esiteks Vaadisepa talu, hiljem Luuba talu koht. Koolimaja õnnistati 29.septembril 1864. Esimene koolmeister oli Juhan Tuts -Jädivere koolmeistrite seminari haridusega, pärit Läänemaalt. Aasta pärast läks paraku Valklasse koolmeistriks.
Teine koolmeister pärast aastast pausi, nimelt ei leitud õpetajat ja nii seisis kool ühe aasta, oli Madis Peelbaum – Kunda seminari haridusega, pärit Haljala vallast. M.Peelbaum oli ka õpetajatöö kõrvalt kogukonna kirjutaja, mille eest suutis ta paluda vallalaekast lisasummasid. Neid aga kasutas kooli majandusliku elu edendamiseks. Korraldas kooli hooneid, muretses inventari, näiteks valgustuse (lambi küünalde asemele). Esimene mänguriist – orel ehitati annetustest. Paraku otsustab 1872.a. kihelkonna koolikohus vallandada nii tubli ja südi koolijuhi, põhjuseks isikliku elu seik.
Järgmised õpetajad olid Jaagup Priimann (1872), Peeter Wühner (1872-1873) ja Karel Dalton (1873-1879). 1877.aastal ehitati uus koolihoone. Viimane Uuri vallakooli õpetaja oli Tõnu Valdmann, aastatel 1879-1899.
Uuri vallakool lõpetas oma tegevuse 1899.aastal ja tema asemel asutati Kolga 2-klassiline ministeeriumikool, kus esimeseks juhatajaks oli Anton Kärk. 1899.a. kevadel algavad ettevalmistustööd koolimaja ehitamiseks. Maja ehitatakse paekivist, milleks kivid murtakse Kahala paemurrust, ehitusmeistriks Mihkel Oniks.
25.oktoobril 1899.aastal õnnistati uus maja koolimajaks. Esimesed ministeeriumikooli õpilased olid peamiselt Kolga vallast. Kooli juures oli internaat.Kokku oli õpilasi 100 ümber.Järgmisel aastal ehitati ka mõned kõrvalhooned.1901. aastal avati Kolga min.kooli juurde veel pedagoogikaklass vallakooliõpetajate asetäitjate ettevalmistamiseks.
Kolga ministeeriumikooli juhatajad :
- Anton Kärk 1899-1907
- Anton Künnapuu 1907-1908
- Aleksander Uibokand 1909
- Aleksander Peterson 1909
- Anton Mängel 1909-1913
- Anton Aabel-Aare 1913-1914
Ministeeriumikoolide aeg sai ümber (I maailmasõda) ja kool muutub Kolga- Uuri Algkooliks.Ja nii on kool ajaga koos muutunud, üha mitmeklassilisemaks. Kolga Uuri Algkool, siis 6-klassiline algkool, seejärel 7-klassiline, 8-klassiline,põhikool ning kõige lõpuks 199? saab koolist Kolga Keskkool.
Direktorid:
- Eduard Moorlat 1914-1918
- Anton Aabel Aare 1919-1945
- Jakobine Helemäe 1945-1950
- Leonhard Pallon 1950-1952
- August Rebane 1952
- Konstatin Vahter 1952-1953
- Jaan Jürisson 1953-1958
- Heinhard Lumberg 1958-1973
- Leonhard Thalberg 1973-1975
- Maie Aberg 1975-1986
- Enn Siim 1986 – 1992
- Mart Laanpere 1992 – 1996
- Ants Vest 1996 – 2001
- Heiki Veeväli 2001 sügis-talv
- Mart Laanpere 2002 talv-kevad
- Tõnu Valdma 2002 – 2003
- Enn Siim 2003 – 2004
- Tõnu Valdma 2004 – k.a.
Ülevaade Kolga haridusloost
?1680 Kuusalu kihelkonnas palkasid jõukamad taluperemehed oma laste- nii poiste kui ka tüdrukute- õpetajateks Tallinna koolide kasvandikke* (L.Andresen “Esti rahvakooli vanem ajalugu” lk 34 Tln.1991)
1724 Kuusalu kihelkonnas peeti kooli Kolga mõisas, nn.mõisakool *(“Eesti kooli ajalugu” Tln.1989 lk.208 ja 535)
1864 Mõis loovutas külakooli loomiseks Vaadisepa talu Uuri külas (3km Kolgast), mõne aasta pärast kolis kool Luuba talusse.Esimeseks koolmeistriks oli Juhan Tuts.
1877 Kitsaks jäänud koolimaja asemele hakatakse ehitama uut.
1898 Vallakooli likvideerimine, rajati 2-klassiline ministeeriumikool, poisid ja tüdrukud õppisid lahus.
1899 Koliti uude majja. Külalapsed said korraliku alghariduse, mis võimaldas jätkata õpinguid suuremates koolides.1
1901 Kooli juurde loodi pedagoogikaklass, sinna tulid õpihimulised noored ka teistest kihelkondaest.
1910 Pedagoogikaklass lõpetas tegevuse.
1917 Venestamispoliitika ja ministeeriumikooli lõpp.
1919 Kool sai omale lipu.
1938 Koolil oli raadio, orkester, hooldatud ümbrus ja puukool.
1940-44 Raskeim aeg, kõigest oli puudus.
1955 Kooli paigaldati elektrivalgustus, hakati rajama hiljem kuulsaks saanud tööõpetuse klassi.
60-70ndatel aktiivne klassiväline töö: palju isetegevusringe, esinemisi, laagreid. Rajooni parim pioneerimalev (K.Vahter)
1963 Kool sai kasvuhoone, kooliaia ja spordiväljaku.
1964 Kooli 100-aasta juubelipidustused. Arenesid pikaajalised sõprussidemed Kodasoo 7-klassilise Kooliga.
1971 Rajoonis suusatamise esikoht- rändkarikas
Millal võitis Kolga kooli puhkpilliorkester rajooni/vabariikliku konkursi ja sai preemiaks täiskomplekti puhkpille, mida Arno Lepnurm Venemaalt toomas käis?
1975 Kool muudeti 3-klassiliseks kahe õpetajaga algkooliks.
1984 Klasshaaval tagasi põhikooliks.
*****************************
1986 Uue koolimaja avamine Kolgas.
1987 Kolgas avatakse Viimsi muusikakooli filiaal
1989 Algklassides võeti kasutusele aktiivõppe metoodika, kooli hangiti esimene arvuti. Tähistati kooli 125.aastapäeva, õnnistati sisse kooli uus lipp ja mälestuskivi maja ees.
1991 Kool muudeti keskkooliks.
1992 Kool sai kaasaegse arvutiklassi ja ühendati kolmanda koolina Eestis Internetiga. Toimus õpetajate esimene külaskäik Soome sõpruskooli Mouhijärvele ja 5.- 6.klasside arvutiringi esimene õpilasvahetus Järvenpää Kyrölä Algkooli arvutiklubiga.
1993 Alustati õppekavauuendustega projekti „Omanäoline Kool“ raames. Hakkas ilmuma kooli ajaleht. Toimus mitu õpilasvahetuse projekti: 20 keskkooli-õpilast käisid Taanimaal Slagelses, 6.klass Rootsis Gnarpis ja 8.klass Taanimaal Randersis.
1994 Esimesed keskkoolilõpetajad Kolgast astuvad ülikooli. Kolga muusikakool lõpetas ajutiselt oma töö. Avati Anton Aare mälestusfond, toetamaks Kolga kooli vilistlaste kõrgkooliõpinguid.
1996 korraldas “Koopula” toimetus vabariikliku koolilehtede kokkutuleku Kolgas.
1996 Kooli luulelugejad pälvisid vabariiklikul B.Alveri luulekonkursil etendusega “Vapustus” laureaadi tiitli.
1997 Põhi-ja keskkoolis alustati perioodõppega. Kool sai Sorose ja Tiigrihüppe toel Interneti püsiühinduse.
2000 Kool osaleb USA-Eesti-Tšehhi ühisprojektis Bridges.
2001 Avatakse Kuusalu muusikakooli Kolga filiaal. Comenius-projekti raames sõidab 12 keskkooliõpilast kaheks nädalaks tasuta Inglismaale York College’isse meediaõpinguile, pärast võõrustatakse britte Kolgas.
2001 valikainena alustati meediaõppega
2002 Kooli näitering tunnustati etendusega “Metsa taga ei ole mets” vabariigi laureaadiks. Põles kooli raamatukogu. Tänu sellele sai raamatukogu korpus korraliku remondi.
2003 Suuremale osale majast uus katus. Koolileht “Koopula” ilmub uuesti.
2004 kevadel alustasid tegevust Noorkotkad