Lugupeetud Kolga Kooli 4.-9. klassi õpilased ja lapsevanemad!

Lugupeetud Kolga Kooli 4.-9. klassi õpilased ja lapsevanemad! (NB! Kui tahate midagi alltoodud tekstis täpsustada, palun pöörduge oma lapse klassijuhataja poole, kes annab meelsasti infot)

Rege rauta suvel, võib-olla isegi kevadel….

Nii asusidki Kolga kooli õpetajad analüüsima õpilaste vihikute jm kirjalike tööde korrektsust. Tulemusega ei saa olla väga rahul. Alati on koolis õpilasi, kelle vihikud on korras ja puhad, kuid aasta-aastalt on selliseid õpilasi põhikooli astmes üha vähem. Tavaliselt on kas vihik kodus või sellesse on ühildatud enamik õppeaineid, rääkimata sellest, et vihikute välimus ei kannata eriti kriitikat. Lisaks saavad väga paljude õppeainete õpetajad kinnitada seda, et kontrolltööd ja paljud töölehed ongi juba nn paberil, mitte vihikus.

Otsustasime uuest õppeaastast (2016.a sügisest) 4.-9. klassis sisse viia nn mapisüsteemi, mis kaotaks enamik õppeainetes vihikud.

Mida selline üleminek eeldab õpilaselt?

1. Ühe lõõtsamapi omamist (eelistatult vähemalt 6-vahega). 

   

2. Mapi ühes sahtlis puhaste paberite hoidmist.
3. Ühe paki koopiapaberi ostmist (õpetaja ülesandeks jääb paljundada vastava kujundusega tööleht, vt “Kuidas mappi kasutada?” punkt 3)

Kuidas mappi kasutada?

1. Iga aine jaoks on oma sahtel, millesse eeldatavalt õpilane lisab töölehti.
2. Teema lõppedes annab aineõpetaja märku, et nüüd võiks taas sahtli tühjendada kodus olevasse sahtlisse. Nimelt vanema klassi õpilastel tasuks küll hoida alles ka näiteks 7. klassis koostatud materjalid, sest 9. klassi eksamid on kogu III kooliastmes õpitu peale.
3. Kui õpetaja annab koolis töölehe (näiteks loovtöö, etteütluse vms tarvis), siis see on juba kujundatud: joonitud, nime- ja kuupäevaveeruga, Kolga kooli logoga.

Kas mapp teeb koolikoti raskemaks?

Kuna vihikuid enamik õppeainetes pole vaja, siis ei tee. Lisaks on õpetajatel plaan ainete töövihikuid ka nn kergemaks muuta. Näiteks on eesti keele töövihikud kõik üles ehitatud nii, et iga teema jaoks on teatavad leheküljed. Kui aasta alguses näiteks lõigata välja I peatüki leheküljed, klammerdada need, siis kannab ju laps kaasas üsna kerget töövihikut, mis peaks isegi mappi mahtuma. Nii ei pea ta kaasas kandma septembris nn detsembri lehekülgi ja vastupidiselt detsembris kandma kaasas septembris täidetud töövihiku lehti.

Kas on veel mõningaid plusse sellisel süsteemil?

1. Kõik töölehed peaks jääma sirgeks, praegu on nii, et A4 lehed on koolikotis lihtsalt millegi väiksemamõõdulise vahel ja kõik need ääred lehtedel on enamasti kortsus.
2. Antud süsteem peaks arendama ka korrektsust ja süsteemi loomist.

Kokkuvõtvalt:

Siin on reas õppeained, mis lähevad mapisüsteemile ja nendes ainetes pole vaja osta vihikuid.

4.-9- klass

eesti keel,

kirjandus (v.a lugemispäevik, aga seda ei kanna nagunii iga päev koolis kaasas),

ajalugu,

ühiskonnaõpetus,

inglise keel,

bioloogia,

geograafia,

loodusõpetus,

keemia,

inimeseõpetus.

 

Õppeained, mis jätkavad vihikuga

matemaatika, füüsika, vene keel

 

PS! Lugupeetud lapsevanemad!

See lisamärkus on nüüd rubriigist “harjutusi iseseisvaks eluks”. Hetkel on koolielus ka uuenduste leidmine päeviku osas. Kuidas laps/noor õpiks vastutama ja meeles pidama oma asju? Näide elust enesest: õpetaja ütles õpilasele, et kahe kuu pärast peaksime tööd jätkama ja küsis, et kuidas ta kohtumispäeva meeles peab, et kas õpetaja peab vanematele helistama, aga noor võiks ikka ise oma asju teada. Õpetaja küsis, et kas õpilasel on  telefonis kalender. Tema vastu, et vist on, aga ta täpselt ei tea ka. Vaatame siis koos, õpetaja leidis kalendri ja näitas, kuidas meeldetuletust sisse trükkida. Lapse silmis oli heameel, et ohoo, mu telefoni saab kasutada ka nii.

Lugupeetud lapsevanemad, harjutage lastega tema telefoni kalendrisse üles kirjutama tema elus olulisi käike vms meeldetuletusi, näiteks hambaarsti aeg või kellegi sünnipäev jne. Nii õpivad nad seda keskkonda kiiremini kasutama ja kui algab uus kooliaasta, on nende näpud juba osavad nende jaoks olulist infot üles märkima.